Valmis veebileht 5G Eestis

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liidu tegevjuhi Jüri Jõema sõnul on 5G tehnoloogia kasutuselevõtt saanud palju tähelepanu ning on selgelt välja toonud vajaduse eestikeelse, tasakaalustatud ja lihtsasti arusaadava infoallika järele.

“Iga uus asi tekitab küsimusi ja hirme. See on loomulik ning seetõttu ongi tehnoloogia arendajate ning riigi ülesanne nendele küsimustele tasakaalukalt ja faktidele tuginedes vastata. Leidsime, et see on meie kohustus,” selgitab Jüri Jõema.

Veebilehel selgitatakse liigset tehnilist terminoloogiat kasutamata, mida kujutab endast uue põlvkonna sidetehnoloogia, miks seda on vaja ja kas see on tervisele ohutu.

Jõema sõnul on 5G-d vaja, sest 4G mobiilne andmeside võrk hakkab ühiskonna vajadustele lihtsalt jalgu jääma. Prognooside järgi on aastal 2024 mobiilse interneti andmevahetuse maht ligikaudu kaheksa korda suurem kui praegu. 2020. aastal on maailmas üle 50 miljardi seadme, mis on ühendatud mobiilse andmeside võrku ning lähiaastatel kasvab see kordades. “Ainuüksi need numbrid näitavad, et meil on vaja tehnoloogiat, mis võimaldaks senisest kiiremini ja järjest suuremaid andmemahte edastada,” rääkis Jõema.

Kiirema ja võimsama ühenduse abil saab teha olulise arenguhüppe väga paljudes valdkondades, alustades näiteks meditsiinist. „Operatsiooni läbiviimine kiirabiautos ning selleks virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamine on lähitulevik, mis saab teoks tänu sellele, et edastatavad andmemahud on nii võimsad. Ka tööstus- või ehitusettevõtetel ning transpordisektoril avanevad uue sidetehnoloogia abil võimalused oma protsesse uuendada, efektiivsemaks ja ohutumaks muuta. Üheks näiteks on robotite kasutamine kaevandustes, mis säästab inimeste tervist ja töötunde. Ning loomulikult on 5G tehnoloogiast kasu kodutarbijal, kes soovib ükskõik millisest Eestimaa nurgast tööd teha või meelelahutus nautida,“ tõi Jõema näiteid.

Elektromagnetkiirguse rahvusvahelised piirnormid paneb paika Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjon (ICNIRP). ICNIRP on analüüsinud erinevaid teadustöid ja allikaid ning kinnitab, et 5G on inimestele ja keskkonnale ohutu, kui elektromagnetiline kiirgus jääb ICNIRP kehtestatud normide piiresse.

ICNIRP suuniseid jälgivad nii rahvusvahelised kui ka Eesti 5G arendusprojektid ja ka Terviseamet tugijaamadele kasutusloa väljastamisel.
Eestis väljastab sagedusloa raadiosageduste kasutamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, sagedusloa tingimused kooskõlastab Terviseamet.

2020. aasta aprillikuu seisuga oli 5G kommertskasutuses juba 41 riigi 73 operaatori võrgus.

Veebilehe 5G Eestis koostas ITL ning sellele aitasid kaasa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve amet.