Vabandame, antud lehekülg ei toeta Internet Explorerit. Soovitame kasutada mõnda teist veebilehitsejat.
10.06.2020

Sotsiaalministeeriumi tellimusel on Kantar Emor läbi viinud rakendusuuringu, mille valminud esimeses faasis kaardistati põhjused, mis takistavad tüdrukutel jõudmast info- ja kommunikatsiooni tehnoloogiaalase (IKT) hariduse ja karjäärivalikuteni.

Uuringu „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul“ esimese osa raportiga on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi veebilehel (PDF).

Lisaks keskenduti uuringus ka küsimustele, kuidas naised end IKT valdkonna tööturul tunnevad ning mis nende indentiteeti, arengut ja edenemist seal toetab või takistab. Uuringu teises faasis on plaanis välja töötada lahendused, mis toetaksid tüdrukute ja naiste jõudmist IKT valdkonda.

Uuringu „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul“ valminud esimese faasi tulemustest selgus, et tüdrukute ja naiste soovi IKT valdkonnas haridust omandada või sinna tööle minna mõjutab kombinatsioon individuaalsetest ning sotsiaalkultuurilistest teguritest nagu kasvatus, haridussfäär, tööturumeetmed. Olulist rolli mängivad ka inspireerivad õpetajad ning arusaam IKT seostest teiste eluvaldkondadega.

Kuigi tüdrukute IKT-alane kirjaoskus on uuringute kohaselt sama hea või paremgi kui poistel, on tüdrukute eneseusk selle kohta, et nad saavad IKT valdkonnas hakkama, madalam ning nad valivad seda edasiõppimiseks harvemini. Naiste püsimist IKT õppes mõjutavad õppe sisu, õppejõudude pedagoogilised oskused, ülikoolides valitsev kultuur, suhted kaastudengite ja õppejõududega. Kõigist teaduse ja tehnoloogiaga seotud valdkondadest on sooline segregatsioon kõige tugevam just IKTsektoris. See on seotud naisjuhtide vähesusega ning naiste väiksema osakaaluga kõrgemalt tasustatud ja keerulisemaid tehnilisi teadmisi nõudvatel ametikohtadel.

„Naiste vähene esindatus IKT sektoris tähendab, et tööturul on kasutatud vaid osa meie inimeste potentsiaalist. Hinnanguliselt jääb Euroopa Liidu majandusel igal aastal saamata üle 16 miljardi euro seetõttu, et naised loobuvad karjäärivõimalusest IKT sektoris. Pean oluliseks tüdrukute innustamist nii hariduses kui huvihariduses laiemalt kasutama IKT-ga seotud võimalusi, nagu näiteks robootika ringid. Sellega aitame kaasa tüdrukute tehnoloogiahuvi tekkele, mis tulevikus leiab suurema tõenäosusega väljundi IKT valdkonna karjääris. IKT on majanduse kasvuvaldkond, kus juba täna on puudu ligi 7000 IT-spetsialisti,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

„Seniste uuringute baasil saab öelda, et tüdrukute (ja ka poiste) huvisid konstrueeritakse sotsiaalselt ning nende arusaama IKT-st mõjutavad tugevalt vanemate, sõprade, kooli, õpetajate, meedia ja avalike eeskujude edastatavad soostereotüübid. Oma uuringus vaatasimegi fookusgrupi ja ekspert-intervjuude põhjal neid põhjusi, mis takistavad naistel ja tüdrukutel end IKT valdkonnas teostada,“ sõnas Kantar Emori uuringujuht Jaanika Hämmal.

Uuringus pakutakse lahendusi tüdrukute ja naiste toetamiseks IKT valdkonda jõudmisel: tuleks alustada huvi tekitamisega juba varakult, luua noortele võimalusi ja murda soorolle puudutavaid stereotüüpe, muuta informaatikatunnid valikainest põhiaineks, avada IKT tegelikku sisu, laiaulatuslikkust ja seost teiste eluvaldkondadega, IKT valdkonnast tuleb jõuliselt esile tuua rohkem naiseeskujusid ningnoortele võimaldada enam reaalseid kokkupuuteid IKT valdkonna tööga, pakkuda paremat tuge ja karjäärinõustamist, suunata eraldi tähelepanu suurtest linnadest väljapoole ning toetada IKT valimist teisese karjäärina.

Uuringu raames viidi läbi fookusgrupi intervjuud gümnaasiumites õppivate tüdrukutega Tallinnas ja Harjumaal ning poiste ja tüdrukutega üle Eesti, samuti IKT erialadel õppivate naisüliõpilaste, IKT-sektori naistöötajate ning üldhariduskoolide IT-õpetajate ja huviringide juhendajatega. Lisaks tehti ekspertintervjuusid IKT-ettevõtete juhtide, personalijuhtide ning IKT valdkonna populariseerijatega.

Näiteks on uuringus osalenud Testlio asutaja Kristel Kruustük öelnud: „Tuleb väga, väga palju rääkida lihtsalt, et see kõik hakkaks muutuma: et tüdrukud saakski aru, et ma saan kõike teha. Me ei pea kuulama jutte, et ettevõtlus või tehnoloogia on meeste pärusmaa. Me peame lihtsalt hästi palju rääkima sellest ja ma arvan, et see on ainus võimalus, kuidas me seda muuta saame.“

IKT sektor on nii Eestis kui Euroopas kiire töökohtade arvu kasvu ja terava tööjõupuudusega valdkond. Iga teine Euroopa Liidus tegutsev ettevõte, mis on püüdnud IKT spetsialiste värvata, ei ole leidnud endale soovitud töötajaid. Eestis on see näitaja mõnevõrra Euroopa keskmisest kõrgemgi. Eestis on naisi IKT spetsialistide seas vaid 22%.

Uuringut rahastatakse sotsiaalministeeriumi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi RITA programmi vahenditest.

Sotsiaalministeeriumi pressiteade