Kõrghariduse IT Akadeemia edulugu stardib ka kutsehariduses

14. mai 2021

Uus õppevõimalus on senistest kutsekeskhariduse IT-erialadest oluliselt ambitsioonikam ja keerukam. See sobib tublidele põhikoolilõpetajatele, kes soovivad omandada lisaks keskharidusele ka IT-erialaseid oskusi ning plaanivad ühtlasi hiljem õpinguid ülikoolis jätkata.  „Meie eesmärk on valmistada ette tehnoloogia ja inseneeria professionaale, kes oleksid võimelised peale lõpetamist töötama kõrgelt hinnatud tehnoloogiaettevõtetes või jätkama õpinguid

Uus õppevõimalus on senistest kutsekeskhariduse IT-erialadest oluliselt ambitsioonikam ja keerukam. See sobib tublidele põhikoolilõpetajatele, kes soovivad omandada lisaks keskharidusele ka IT-erialaseid oskusi ning plaanivad ühtlasi hiljem õpinguid ülikoolis jätkata. 

„Meie eesmärk on valmistada ette tehnoloogia ja inseneeria professionaale, kes oleksid võimelised peale lõpetamist töötama kõrgelt hinnatud tehnoloogiaettevõtetes või jätkama õpinguid kõrgkoolis,“ ütles Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, „seetõttu teeme väga tihedat koostööd ettevõtete ja kõrgkoolidega selle nimel, et noored saaksid omandada tööturul vajalikke oskusi ning saaksid edaspidi võimaluse eelistingimustel jätkata oma õpinguid ka kõrgkoolides. Seetõttu on ka õpe kujundatud piisavalt akadeemiliseks.“

„IT-ettevõtete jaoks on oluline, et IT Akadeemia programmi toel loodavad uued 4-aastased kutsekeskhariduse õppekavad annavad lõpetajatele parema erialase ettevalmistuse ja samuti on nad küpsemad selleks, et kohe tööle asuda,“ selgitab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõema. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on Jõema sõnul väga lai valdkond, uuel õppekaval õppijad saavad esimesel aastal üldised alusteadmised nii tarkvarast, riistvarast ja IT süsteemidest ning ka suuremas mahus erialaselt vajalikke üldhariduse aineid. Kuna pärast esimest aastat toimub spetsialiseerumine, siis on õppuril edaspidi tunduvalt lihtsam valida, kas ta tahab jätkata õpinguid tarkvara või riistvara suunal.

IT kõrgharidus on saanud viimastel aastatel oluliselt tugevamaks. See on toimunud väga sisulises koostöös IT sektori esindajate, ministeeriumi, HITSA, Tartu Ülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooliga. Järjest enam on neid põhikooliõpilasi, kes soovivad küll omandada edaspidi kõrghariduse, aga sooviksid pärast põhikooli omandada lisaks keskharidusele ka praktilisemaid oskusi kartmata, et nad ei ole hiljem konkurentsivõimelised ülikooli astumisel.

Vastuvõtt tarkvaraarendaja õppekavale on Tartu Kutsehariduskeskuses alanud, Tallinna Polütehnikumis algab vastuvõtt 15. mail ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 10. juunil. 

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi rahastab Haridus- ja teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus. 

Faktid IT Akadeemia kutsehariduse fookusõppekava kohta 
• Uuendatud tarkvaraarendaja õppekava alustab sügisel kolmes pilootkoolis: Tartu Kutsehariduskeskuses, Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses ja Tallinna Polütehnikumis.  
• Õppima oodatakse nutikaid IT-huvilisi põhikoolilõpetajaid, kes soovivad võimalikult vara alustada süvendatud õpinguid IT valdkonnas.  
• Võrreldes gümnaasiumiga õpitakse oluliselt rohkem IT-aineid: programmeerimist, veebi-, mobiili- ja pilverakenduste loomist, saadakse teadmised tarkvara arendusmeetoditest, andmebaasisüsteemidest jne. Sellevõrra vähem on õppekavas teisi gümnaasiumiastme õppeaineid. 
• Võrreldes kõrgharidusega annab uus õppevõimalus väga heal tasemel praktilise hariduse. Selleks, et karjääriredelil edasi liikuda, nt saada IT-projektijuhiks või analüütikuks, on võimalik kõrgkoolis edasi õppida. 
• Selleks, et oleks võimalik sooritada edukalt kõrgkooli astumiseks vajalikke riigieksameid, õpitakse gümnaasiumiga võrdväärses mahus matemaatikat, eesti keelt ja inglise keelt.  
• Õppima asudes saavad õppijad esimesel aastal üldised alusteadmised nii tarkvarast, riistvarast ja IT-süsteemidest ning ka suuremas mahus erialaselt vajalikke üldhariduse aineid. 
• 2020. aastal toimub vastuvõtt nii tarkvaraarendaja kui IT süsteemide spetsialisti õppekavale, kus esimene õppeaasta on ühine. Pärast esimest aastat toimub spetsialiseerumine ja siis on õppuril edaspidi tunduvalt lihtsam valida, kummal suunal ta tahab õpinguid jätkata. 
• Õpe kestab kokku 4 aastat, viimane aasta koosneb suuremas mahus praktikast. Õppe lõpetaja saab 4. taseme kutsetunnistuse, millega on võimalik asuda tööle nooremtarkvara arendaja kvalifikatsiooni nõudvale töökohale. 
• Õppida saab nii eesti kui vene keeles – Tallinnas ja Ida-Virumaal on plaanis avada nii eesti kui vene õppekeelega grupp, Tartus toimub õpe eesti keeles. Vene keeles õppima asumiseks on vajalik eesti keele oskus B1 tasemel. Vajadusel pakub kool ka täiendavaid eesti keele kursusi. 
• Ministeerium, HITSA ja kutsekoolid teevad tööd ka selle nimel, et õppekava lõpetanutel oleks kõrgkooli IT erialadele astumiseks soodsamad tingimused ning soovi korral oleks võimalik kõrgkoolis kergemini varasemaid õpinguid arvestada. Prioriteediks on ka koostööprojektid nt häkatronid kõrgkoolidega. 
• Õppe käigus tehakse tihedat koostööd tööandjatega. Tööandajad panustavad ka õppekava väljatöötamisse ja praktika võimaluste pakkumisse, et õpe vastaks tööturu vajadustele. 
• IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT-sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi rahastab Haridus- ja teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus. 

Kutsehariduse lõpetab aastas üle 500 IT-spetsialisti, neist ligi 300 on lõpetanud kutsekeskhariduse õppekava (st üldhariduse ja kutseõppe koos). 125 jätkavad kõrgkoolis.2020. aastal sügiseks uuendatakse IT-süsteemide spetsialisti õppekava.