Vabandame, antud lehekülg ei toeta Internet Explorerit. Soovitame kasutada mõnda teist veebilehitsejat.
01.02.2021

Madis Sassiad, ITS Estonia aktiivgrupi esimees ja ITL-i juhatuse liige kirjutas Delfi Ärilehes muutustest ühistranspordis.

Inimkesksus, kohalike omavalitsuste suurem otsustusõigus ning ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on märksõnad, mis värskest koalitsioonilepingust silma jäävad. Aeg on rääkida uutest ärimudelitest ja teenustest, et korraldada inimeste ühist sõitmist mugavalt ja vastavalt nõudlusele. Kohalikel omavalitsustel tuleb teha julgeid otsuseid.

  • Kuidas vähendada isikliku sõiduauto kasutajate osakaalu?
  • Innovaatiliste lahenduste tekke eelduseks on paindlikud ärimudelid.
  • Ühistranspordi või muu liikumisviisi kasuks valiku tegemise olulisimaks motivaatoriks on kasutusmugavus.
  • Kuidas soodustada nõudepõhise ja busse-ronge-taksosid-tõukse üle linnapiiride ühendava teenuse arengut?

Eesti paistab Euroopa Liidus silma kõrge transpordi- ja energiakuluga kogu majanduses. Oleme väga autokesksed – sõltume oma käikude planeerimisel liiga palju isiklikust sõiduautost. Seetõttu on suur rõõm tõdeda, et meil on riigijuhtide tasandil hakatud üha enam mõtlema mugavate ühis- ja nõudetranspordi võimaluste tekitamisele, mis pakuks alternatiive.

Tunnustame inimeste liikumis-võimaluste alast koostööd üle linnade piiride (nt Tallinn ja selle ümbrus) – nutika linnalise liikumise eelduseks on laiem vaade. Era- ja avaliku sektori koostöös on ellu äratatud mitmeid innovaatilisi algatusi ja lahendusi, mis võivad inimeste liikuvusharjumusi tulevikus väga palju muuta. Näiteks on Ühendministeerium sõlminud koostööleppe Boltiga, et ametnikud saaksid oma töösõitudeks kasutada ametiauto asemel elektritõukerattaid, mis on oluliselt keskkonnasõbralikum ning ka soodsam alternatiiv autoga töösõitude tegemisele. Siiski, selliseid projekte on Eestis veel kohati keeruline ellu viia, sest ettevõtetel on praegustes tasuta ühistranspordi tingimustes raske toimivat ärimudelit leida.

Kui Tallinn kaheksa aastat tagasi tasuta ühistransporti pakkuma hakkas, loodeti hüppeliselt tõsta linnaelanike ühistranspordi kasutust. Jah, 2013. aastal tõusiski ühistranspordi kasutajate hulk, kuid kokkuvõttes on selle mõju autokasutuse vähendamisel jäänud siiski oodatust väiksemaks. Auto asemel bussi vm kasuks otsustanud inimeste arv on tõusnud 8%, samal ajal on keskmine autosõidu pikkus kasvanud 31%. Seega, eraautosid on hakatud võrreldes ühistranspordiga isegi rohkem kasutama.

Erinevate uuringute kohaselt on ühistranspordi või muu liikumisviisi kasuks valiku tegemise olulisimaks motivaatoriks see, et oma käigud saaks ära teha ligilähedaseltki sama mugavalt kui autoga. Eesmärk pole, et kõik oma autodest täielikult loobuksid, püüdleme pigem selle poole, et inimesed ei sõltuks oma sõidukist, kuna neil on piisavalt alternatiive ühistranspordi või kombineeritud liikuvusteenuste näol.

Praegu on õige hetk rääkida põhimõttelistest muutustest transpordi arendamisel. Ehk soodustada näiteks nõudepõhiseid busse-ronge-taksosid-tõukse üle linna piiride ühendavaid teenuseid.

Artikkel jätkub Delfi Ärilehes (30.01.2021)