Eesti Panga president: kriisist edukalt väljumiseks tuleb toetada ümberõpet

02. juuni 2020

“Sellesse tasub investeerida, et inimeste oskused vastaksid võimalikult hästi tööturu nõudmistele, sest nii saame kasvatada Eesti inimeste heaolu. Kui palgatoetused kestavad liiga kaua, siis võime pikendada maksumaksja rahaga nende ettevõtete tegevust, kes muutunud oludes ei ole elujõulised. Mõistlikum oleks pakkuda inimestele sotsiaaltoetusi käsikäes ümberõppega ja anda võimalus uute töökohtade tekkeks,”

“Sellesse tasub investeerida, et inimeste oskused vastaksid võimalikult hästi tööturu nõudmistele, sest nii saame kasvatada Eesti inimeste heaolu. Kui palgatoetused kestavad liiga kaua, siis võime pikendada maksumaksja rahaga nende ettevõtete tegevust, kes muutunud oludes ei ole elujõulised. Mõistlikum oleks pakkuda inimestele sotsiaaltoetusi käsikäes ümberõppega ja anda võimalus uute töökohtade tekkeks,” lausus Madis Müller.

Teise majanduspoliitilise soovitusena pakkus keskpanga president senisest ulatuslikumat ja hästi sihitud tuge Eesti mahajäämuse ületamiseks tööstuse digitaliseerimisel. “Kriisijärgne aeg võib Eesti tootmisettevõtetele pakkuda ka uusi võimalusi, kuna globaalsed tarneahelad saavad olema muutumises ja me peame oleme valmis sellest võimalusest kinni hakkama.”

Kolmandaks soovitas Müller mõelda suuremate investeerimisprojektide käivitamisel, kas need toetavad ka kliimaeesmärke, mida Eesti riik on juba võtnud ning mille saavutamine nõuab olulist panust nii riigilt kui ka erasektorilt.

Lisaks tõi Müller esile, et suurematele ettevõtetele laenude või käenduste kaudu riigi tuge pakkudes oleks tark võtta arvesse turuosaliste hinnanguid sellele, kas konkreetne ettevõte ja ärimudel on ka tulevikus konkurentsivõimeline. Mülleri sõnul tasub eelistada laenudele riigi käendusi, sest nii säilib kasuliku topeltkontrollina panga kui laenuandja hinnang ettevõte pikaajalise elujõulisuse kohta. “Kredexi ja MESi poolt pakutud laenude tingimused ei peagi olema väga soodsad, sest need peaksid olema mõeldud eelkõige n-ö viimase võimalusena ettevõtetele, kes pangast laenu ei saa.

Müller lisas, et suuremate ettevõtete toetamisel oleks parem, kui riigipoolse rahalise toe eelduseks on ka omanike või uute investorite samaaegne täiendav panustamine. “Riik peaks strateegiliste sektorite ja ettevõtete puhul lähtuma eesmärgist, et toetatakse üksnes strateegiliselt olulise äri jätkamist, mitte konkreetsete ettevõtete seniseid omanikke,” mainis Madis Müller.

Eesti Panga president Madis Müller tutvustas teisipäeval Riigikogu liikmetele keskpanga 2019. aasta aruannet, kus lisaks eelmise aasta tegevuste tutvustamisele selgitas Eesti Panga hinnanguid majandusele ja soovitusi kriisist väljumiseks.

Kõne täistekst.

Eesti Pank