Tööjõud: IKT-spetsialistide vajadus

OSKA raporti kohaselt, mille koostamisse panustas ITL-i kaudu ka IKT-sektor, on IKT-võimaluste kasutamine kõigis majanduse valdkondades üks olulisemaid Eesti majanduse arenguvõimalusi. IKT võimaldab tõsta traditsiooniliste majandusharude konkurentsivõimet ja aidata kaasa majanduse struktuuri muutmisele. OSKA IKT valdkonna analüüsimiseks ja selle põhjal ettepanekute tegemiseks moodustatud valdkondlik eksperdikogu tegi ettepanekud, millele ITL on lisanud vajalikud tegevused: 

  • Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja tänasega võrreldes 1,5 korda enam IKT-spetsialiste. Eesmärk on tagada IKT-spetsialistide arvu vastavus Eesti arenguvajadustele IKT-sektoris ja teistes majandusvaldkondades. Aastaks 2020 töötab IKT valdkonnas kokku 37 000 IKT-spetsialisti.
  • Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisandväärtust loovate magistrikraadiga IKT-spetsialistide järele. Eesmärk on luua paindlikud õppimis- ja töötamisvõimalused ning karjääriteenused, et tagada IKT-erialase kvalifikatsiooniga spetsialistide arvu vastavus Eesti majanduse arenguvajadustele.
    Vajalik tegevus: Tööandjad rakendavad töötavate õppijate õppimist ja õppe lõpetamist soosiva töökorralduse. Tööandjatel tuleb rohkem väärtustada ülikooli lõpudiplomit ning toetada õppimist soosiva töökorraldusega õppijate töötamist ja õppimist.
  • IKT valdkond vajab laiapõhjaliste valdkondlike ja valdkonnaüleste teadmiste ning oskustega kõrg- ja kutseharidusega spetsialiste. Eesmärk on tagada innovatiivseid IKT-lahendusi loovate ja töös hoidvate spetsialistide olemasolu. 
    Vajalik tegevus: Kõrg- ja kutsekoolid koostöös tööandjate esindajatega töötavad välja lahendused õppekavade interdistsiplinaarsuse suurendamiseks. IKT-spetsialistidelt eeldatakse järjest enam valdkondade üleseid teadmisi ja oskusi ja tervikliku pildi nägemise oskust.
  • Õpe kõrg- ja kutsekoolis peab andma IKT-spetsialistidele paremad praktilised tööoskused. Eesmärk on kindlustada tööturule siirduvate tasemeõppe lõpetanute võimalikult kiire töösse panustamine.
    Vajalik tegevus: Tööandjad pakuvad koolidele nn päriselu projektide (sh lõputööd) teemasid, rohkem tuleb kaasata õppetöösse IKT-sektori praktikuid, et tagada tihedam side töömaailmaga. Soodustada tuleks praktikute kaasamist õppejõududena ja õppejõudude stažeerimist ettevõtetes.
  • Eesti majandus vajab igas valdkonnas spetsialiste, kes oskavad tellida ja rakendada uusi IKT-lahendusi. Eesmärk on tagada erialaspetsiifilise IKT-kompetentsiga valdkonnaspetsialistide olemasolu.
    Vajalik tegevus: Täiend- ja ümberõppe pakkujad loovad töötavatele mitte-IKT valdkonna spetsialistidele IKT-kompetentse sisaldavad koolitusprogrammid. Suurim vajadus on teiste valdkondade spetsialistide (oluliste majandusvaldkondade keskastmejuhid, spetsialistid) IKT-alase valdkonnaspetsiifilise täiendõppe nn targa tellija koolituse järele. Täna tööandjate poolt aktiivselt teadvustamata, kuid selgest nõudlusest lähtuvalt on koolitusvajadus u 500 töötajat aastas. 

Lisainfo

Sisukord Lisainfo