Vabandame, antud lehekülg ei toeta Internet Explorerit. Soovitame kasutada mõnda teist veebilehitsejat.
29.01.2021

Telia, Maailmakoristuspäev, Tartu Loodusmaja ja Tallinna Ülikool kutsuvad reedel, 29. jaanuaril kõiki inimesi ja ettevõtteid osalema digitaalsel koristuspäeval, et enda nutiseadmed kasututest failidest ja andmetest puhtaks teha. 

Telia Eesti tehnoloogiajuhi Andre Visse sõnul on digitaalsel koristuspäeval mitu eelist. “Ühest küljest aitab koristuspäevast osavõtt vabastada nutiseadmete salvestusruumi ning muuta seadmed kiiremaks. Teisalt aitab kasutuna seisva digisisu kustutamine vähendada otseselt CO2-jalajälge, mis omakorda annab panuse keskkonnahoidu.”

Näiteks keskmine e-posti konto kasutaja saadab aastas nii palju kirju, mille mõju keskkonnale on võrdne rohkem kui 300 kilomeetrise autosõiduga.

“Kõik andmed, mida igapäevaselt toodame, transpordime ja salvestame, soodustab digitaalse jalajälje kasvu, millel on negatiivne mõju keskkonnale. Selles mängib suurt rolli ka kasvav digiprügi hulk – olgu siis nendeks erinevad andmed, failid, dokumendid ja kõik muu, mida meil enam vaja ei lähe,” lausus Visse. 

Digitaalne koristuspäev on ajaga järjest enam populaarsust kasvatanud, mida näitlikustab fakt, et eelmisel aastal võttis digikoristuse talgutest osa ligi 150 ettevõtet ning tuhanded eraisikud üle kogu Eesti. Maailmakoristuse eestvedamisel on digitaalse koristuspäeva formaat jõudnud ka väljapoole Eestit.

“Eestist on saanud taas eeskuju teistele riikidele. Käesolevast aktsioonist inspireeritud globaalne digitaalne koristuspäev toimus 22. aprillil, mil sajad tuhanded inimesed puhastasid oma seadmeid digiprügist. Ka Maailmakoristuse ajal 19. septembril oli digiprügi kustutamine üks alternatiiv ülemaailmsest koristuspäevast osa võtta,“ ütles globaalse Maailmakoristuspäeva eestvedaja Anneli Ohvril.

“Digitaalne prügi on vaikselt meie elu pärisosaks hiilinud probleem, milleni jõudmine on igasuguse tehnoloogia arengu paratamatu tulemus. Erinevalt teistest prügi liikidest on digitaalne prügi üldjuhul nähtamatu ja selle kuhjumine ei anna endast märku haisva hunnikuna toanurgas. Sarnaselt tavaprügiga on tegu hügieeniprobleemiga, kus erinevate viiruste ja pahalaste levimise vältimiseks on ennetustegevus alati odavam, kui pärast tagajärgedega tegeleda,” lausus Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent ja ökoloog Mihkel Kangur.

“Meie energiakasutus kasvab järjekindlalt, kuid alati ei oska me oma igapäevaseid tegevusi või tegematajätmisi sellega seostada. Kliendilehed, e-reklaamid, listikirjad, sotsiaalmeediateated e-postkastis, mida me ehk isegi ei loe, ning eri kasutute teenuste kontod jätavad kõik oma jalajälje. Lisaks digikoristusharjumuse kujundamisele on Eestis põhjust üle vaadata ka enda valitud elektrienergiapakett, et me põlevkivi abil oma digijälge veelgi ei suurendaks,” kommenteeris Tartu loodusmaja Rohelise kooli programmi eestvedaja Eeva Kirsipuu-Vadi.

Kõik inimesed ja organisatsioonid, kes soovivad 29. jaanuaril digikoristuspäeva algatuses kaasa lüüa, saavad end kirja panna veebilehel. Soovitusi ja nippe selleks, kuidas oma seadmeid hooldada ning digiprügist vabastada, leiab Digitarga tehnoloogiablogist.

Telia Eesti AS