Telia kaugloetavad gaasiarvestid

Tänu Telia NB-IoT võrgus tööle hakanud kaugloetavatele gaasiarvestitele on arvestinäitude lugemine automatiseeritud ning tarbijate jaoks on asjaajamine muutnud senisest lihtsamaks. Energate OÜ paneb Telia NB-IoT võrgu toel tööle tuhandeid kaugloetavad gaasiarvesteid.

Andmeside tehnoloogia eripärana on seadmetel ka keldrikorrustel hea levi, andmevahetus toimub üle NB-IoT-i. Kord päevas andmeid edastavate arvestite aku eluiga ulatub 16 aastani.

Nõue, et kõik gaasivõrguteenust pakkuvad ettevõtted peavad alates teatud kubatuurist oma arvestid kaugloetavaks muutma, tuleneb seadusest, seega tegelevad üleminekuga praegu kõik gaasivõrgud.

Ettevõtmise suurim väljakutse seisneb asjaolus, et niisuguses skaalas pole Eestis uuel andmesidetehnoloogial põhinevat kommertsprojekti enne ette võetud. Kõike uut tuli samas põhjalikult testida ja uurida, et olla kindel süsteemi toimivuses: seadmete tootja õppis tegevuse käigus ja tegi parandusi, samuti viis Energate end kurssi lahenduse eripäraga. Muuhulgas tuli selgitada, kuidas seade käitub pärast võrgu hooldustöid, siin tuli süvenemisega minna kuni tootja tarkvaraversiooninini.

Et ühist tulemust otsiti erinevate riikide ja rahvuste koostööna, oli väljakutseks ka sujuva suhtlusmudeli leidmine. Ette tuli pisemaid suhtlusapsakaid, ent tegijate hinnangul tuleb selleks keeruliste projektide korral valmis olla, muidu ei saagi suurprojekte ette võtta.

Telia alustas uusimal tehnoloogial arvestite testimise ja integreerimisega 2018. aasta kevadel, aega kulus pool aastat. Seejärel alustati testimisi esimese suure kliendi, Energiate OÜ, uues elamurajoonis. Testprojektis osales viis maja, kusjuures arvestid olid sertifitseeritud, fookuses oli tervikahela kontrollimine.

2018. aasta 20. detsembril avas Telia esimese 5G testala, samal päeval alustasid tööd ka esimesed Energate ametlikud arvestid, mis ei olnud enam testversioonid.

Lahenduse juurutamine läks seega edukalt, väikesed takistused seondusid pigem asjaoluga, et andmesidetehnoloogia on üha populaarsem ja kiipide tehnoloogia ei jõua piisavalt kiiresti järele, seega tekkis lühiajalisi probleeme komponentide saamisega.

Tarnet mõjutas ka koroonaviirus – palju komponente luuakse Aasias, arvesteid toodab aga Itaalia ettevõte, kelle tehas asub Poolas. Seega tekkis tarneraskuseid väikeste lõppkoguste osas, ent muus osas läks juurutamine plaanipäraselt.

Telia rolliks on suhelda Energate’i, andmelao ning tootjaga ning saata oma SIM-kaarte tehasesse. Energate omakorda paneb seadmed üles ning peab arvet seerianumbrite ning klientide üle – selles osas õnneks tehnoloogilisi keerukusi ei ole.

Tänaseks on võrk olnud püsti poolteist aastat – selle aja jooksul on üles pandud tuhandeid arvesteid, andmed liiguvad loodud infosüsteemist automaatselt riiklikku andmelattu, seosed arveldussüsteemidega toimivad.
Projekti juurutades said täidetud seadusest tulenevad juriidilised nõuded, kauglugemine on üks suundadest, mida Telia aktiivselt arendab.

Ühele Energate´i kliendile on Telia pakkunud ka vaate, kus klient näeb oma tööstusobjekti elektri- ja gaasiarvet ja saab täpselt teada, kuidas tarbimine muutub, mida, miks ja kui kaua energiat kulub. Tööstusobjektil on hea teada, millest ta energiabilanss koosneb. Andmeid ei ole vaja vaid arvete saatmiseks, klient saab ka ise kasu, kui mõistab oma energiatarbimist ja saab vajadusel muutusi plaanida.

Kaugloetavate arvestite kaudu saab mõõta ka vee ja elektrikulu. Tänapäevastel veearvestitel on tegelikult isegi rohkem ühiseid jooni mobiiltelefoniga kui hammasratastega kellaga, mida vanad arvestid meenutasid. Gaasiarvestiga samal tehnoloogial toimiva, ent veekulu mõõtva veearvesti keskmine eeldatav eluiga ulatub 15 aastani.

Tekst: Liivi Tamm.
Juuni 2020. a.

Tööstuse digitaliseerimise näidislood on valminud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi DIGINNO BSR projekti raames.